Arutelu:Tromb (meditsiin)
"Tromb on elupuhune verehüüve veresoones või südameõõnes. Tromb on alati kinnitunud sisekesta (seina) külge. See on ka põhjuseks, miks verejooks peatub. Trombi tekkel on aluseks verevoolu aeglustumine, mille tulemusel vere vormelemendid kleepuvad kokku. Teiseks põhjuseks võib ka olla veresoone seina vigastus. Soodustavad veel põletikulised protsessid ja vere hüübivuse tõus. Trombid võivad olla seinapidised või ummistavad."
Siin on nii palju küsitavusi, et mõistlikum oleks artikkel kustutada:
- elupuhune - aga surmajärgne verehüüüve? Olemuslikult on surmajärgselt tegemist tervet veresoonestikku hõlmavat trombide massiga.
- veresoones või südameõõnes - üks vereringe kõik.
- alati kinnitunud sisekesta külge. Paraku pääseb tromb ka veresoonestikus liikuma ja sellest need infarktid. Pole vahet, kas tromb on veresoone seina küljes või hulbib soonestikus.
- Trombi tekkel on aluseks verevoolu aeglustumine - trombi tekke aluseks on spetsiifiliste keemiliste ühendite vabanemine vereringesse.--Rünno 10. november 2009, kell 17:23 (UTC)
- Sul on asi selge, paranda siis vead ära, läheb ikka paremaks. Andres 10. november 2009, kell 17:36 (UTC)
Tromb on vere koostisosadest tekkiv veresoone sisene klomp. Tromb võib asuda ka südameõõnes. Trombi tekkeks peab kombineeruma nn Virchow triaad.
- Versoone või südame sisekesta vigastus. Sagedamini siiski veresoone sisekesta vigastus e trombid tekivad sagedamini jalaveresoontes.
- Verevoolu turbulentne kuni väga aeglane voolamine antud piirkonnas. Sobib ka vere paigal seismine.
- Vere hüperkoagulatsioon e vere võime ülemääraselt hüübida.--Põnn 13. november 2009, kell 18:58 (UTC)
Alusta arutelu lehekülje "Tromb (meditsiin)" üle
Arutelulehekülgi kasutatakse pidamaks nõu selle üle, kuidas Vikipeedia sisu võimalikult heaks teha. Siin leheküljel saad alustada arutelu lehekülje Tromb (meditsiin) parandamise üle.
